Samling

20120913 09:26:38
Partiit oqaaseqaataat Kattusseqatigiit


 


Anthon   Frederiksen


Uka –25/ 2004-01


 

 


ulloq,  21.  september  2004

 


 


Aningaasarsianit   akileraarutit   pillugit  Inatsisartut  inatsisaata  allanngortinneranik   Inatsisartut  inatsisaannut   siunnersuutip   siullermeerneqarnera.


 


Aningaasarsianit  akileraarutit  pillugit   Inatsisartut   inatsisaata  allanngortinneqarnissaanik   Inatsisartut   inatsisissaannut   siunnersuut   Kattusseqatigiit   sinnerlugit  imaattumik  oqaaseqarfigissuara:


 


Siunnersuut   saqqummiunneqarneratuut   akileraartarnikkut   allaffeqarfeqarnerullu   pitsanngorsarneqarnissaanik   aammalu   innuttaasut   inatsisitigut   illersungaanerisa  annertusarneqarnissaanik   siunertaqartoq   tusaannarlugu   assut   isumaqataaffiginarlunilu   tapersernissaa     pilerinaraluaqisoq,   kisianni   allannguutissatut  siunnersuutit  ilaasa   innuttaasut  ilaannut   sunniutissai   Kattusseqatigiinni   anguniakkatta   ilaannut,  tassa innuttaasut   atungaasa   ajornerulersinnginnissaannut   naapertuutinnginnerit  pissutigalugit   suliap   siullermeerneqarnerani   allannguutissatut   siunnersuut  taamatut   isikkoqarluni   akuerisassanngortinneqarnissaa   inassutiginanngilaq.


 


Tassa   paasinarmat   allannguutissatut   siunnersuutit   ilai,   minnerunngitsumik   ilaqutariinnut   pissakinnerusunut   meerartalinnullu   atungassarititaasut   ajorseriarnissaannik   kinguneqartussaasut,  tassami   siunnersuummi   ilaatigut  ima  allaqqasoqarpoq:  issuaaneq:


 


”inaarummik  naatsorsuusiorfiusoq   ilisimasaq  kingullermik  tunngaveqartumik  aningaasarsiat  akileraaruteqaataasussat  aallaavigalugit  meeqqanut  tapiissutit,  ineqarnermut  tapiissutit,   meeqqallu   paaqqinnittarfiini   akigititat  aalajangersarneqarleraangata  tunngavigineqartarput.  Ukioq   2007-imiit   sunniutissaa  taanna,  qanorluunniit  pisoqaraluarpat,   meeqqanut   tipissutinut   ikileriaateqartitsinermik  kinguneqartussaavoq”.   Issuaaneq   naavoq.


 


Taamaattumik   suliap  aappassaanneerneqannginnerani   Inatsisartut   Akileraartarnermut  Akitsuutinullu   ataatsimiititaliannut  siunnersuutip   imarisai  aammalu  innuttaasunut   sunniutissai   tamakkerlugit  suliareqqitassanngorlugit   ingerlateqqinneqarnissaa  Kattusseqatigiit     sinnerlugit   inassutingaara.


 


Taamaammat   Akileraartarnermut   Akitsuutinullu   Ataatsimiititaliaq   Kattusseqatigiit  sinnerlugit  aamma   inakkumavara;   suliap   aappassaanneerneqannginnerani   akileraartarnikkut   aamma   pissutsit   piviusut   naapertorlugit  atuisunut oqilisaassinissaq   anguniarlugu,   minnerunngitsumillu   aamma allaffissornikkut   annikillisaanissaq  anguniarlugu   siullermik   utoqqalinersiutillit,   siusinaartumillu   pisartangallit   allanik  saniatigut   isertitaqarneq   ajortut   akileraartarnermi   nalunaarsuisarnerannut   tunngatillugu   allaffissornikkut   oqilisaanneqarnissaat   pisariillisaanneqarnissaallu   sulissutigeqqullugu,  tassami   inuit   taakku  pineqartut  tigusartangaat   aalajangersimasuupput   pisortanillu  annertussusilerneqartarneri  ilisimaneqarlutik.


 


Aappaattut   aalisarnermik  piniarnermillu   inuutissarsiuteqartut,   minnerunngitsumik  umiattaamik,   qimussimik   pujortuleeqqanillu   aalisartut   piniartullu   akileraarutitigut  ullumikkornit   naammaginarnerusumik   atungassaqartinneqarnissaat   anguniarlugu  aamma   sulissutigeqqullugu  inassutingaara,  tassa   aalisartut   ilaatigut   akileraarutip  procent-iata  naapertuutinngitsumik   aaqqiivigineqartarnera   pissutigalugu,   aalisartut  ilaat   ukiup  qaangiunneratigut   akileraarutitigut   ilaanni   annertuumik   tapertussanngortinneqartarnerat   aamma   aalisartut  ilaannut   artukkiisarmat.


 


Kiisalu   suliffeqarfiit   ilaasa   akiliisinnaajunnaarlutik  ingerlariaqqissinnaajunnaarlutik  suliffeqarfik   nalunaarutigisinnarlugu,  ajornaquteqanngitsumik   suliffeqarfimmik   allamik   aallartitsiinnartarnerat   misissuiffigineqarlunilu   aaqqiivigineqarnissaa  Kattusseqatigiit  sinnerlugit   piumasaqaatingaara,   tassami  suliffeqarfik   ingerlariaqqissinnaajunnaartoq  tamatigut  pisortanut    akileraarutinullu  akiligassaqalersimasarmat.


 


Allaffissornikkut   pisariillisaaneq   eqqarsaatigalugu  annertussusileriikkamik  aamma  pisariaqartitsineq  tunngavigalugu   ikiuutisiat  il.il.  aningaasarsianut   akileraaruteqaataasussanut  ilanngunneqarnissaat   ilumut   allaffisornerulersitsiinnassannginnersoq   apeqquserneqartariaqarsorinarpoq,   tassami  inuit   ikiorneqarnissamik   pisariaqartitsisut   aamma    akileraaruteqartussanngortinneqarnissaat   qularnanngilaq   allaffissornikkut   suliassaqartitsilertussaassooq,   tassami  siuliani  oqaatigineqareersutut;  meeqqanut  tapiissutit,  ineqarnermut   tapiissutit,  meeqqallu   paaqqinnittarfiini   akigititat  naatsorsorneqarneranni  tamakku  tamarmik   aalajangersarneqarneranni   tunngavigineqartarmata.


 


Aamma   Ataatsimiititaliamut   misissoqqunaqaaq;   akileraartarnermut   procent-I,  tassa   1975-imi   akileraarutit   Nunatsinnut   atuutilersinneqarmata,    taamanikkut   oqaatigineqarpoq   akileraarutip   25 %  qaangissanngikkaa,  kisianni   tamanit   ilisimaneqarpoq,   tamanna  killiliussaq   qaangingaatsianeqareersoq,   aammami  tamatuma  kingorna  tamanna  allanngortinneqarpoq,  kisianni  eqqaamasakka   naapertorlugit   akileraarutip   tamarmiusup   45 %-imik   qaffasinnerusussaannginneranik   aalajangersangaqarpoq,  kisianni   aamma   ilisimaneqartutuut   kommunit   ilaanni   maannakkut   akileraarut   tamarmiusoq  44 %-imiippoq,  aappaagumullu  akileraarut   2 %-inik   qaffanneqarpat  kommune-t  ilaanni  innuttaasut   ilaat  46 %-imik   akileraartussanngortussaapput.  Apeqqutaalissooq   45 %-ip  qaffanneqarnissaa   ilanngullugu  iluarsineqareersimanersoq ?


 


Naggataatigut   tusarniaanermut   tunngatillugu  akissuteqaatit   assilineqarneri   suliap  aappassaanneerneqannginnerani   soqutiginassapput   misissussallugit,  tassami  saqqummiussinermi  tusarniaanermi   qanoq  akissuteqartoqarsimanersoq   oqaatigineqanngimmat.


 


Taamatut  oqaaseqarlunga   suliap  aappassaanneerneqannginnerani  Inatsisartut  Akileraartarnermut  Akitsuutinullu   Ataatsimiititaliaani  sukumiisumik   suliareqqinneqarnissaa   inassutingaara.


Partiit oqaaseqaataat Kattusseqatigiit


 


Anthon   Frederiksen


Uka –25/ 2004-01


 

 


ulloq,  21.  september  2004

 


 


Aningaasarsianit   akileraarutit   pillugit  Inatsisartut  inatsisaata  allanngortinneranik   Inatsisartut  inatsisaannut   siunnersuutip   siullermeerneqarnera.


 


Aningaasarsianit  akileraarutit  pillugit   Inatsisartut   inatsisaata  allanngortinneqarnissaanik   Inatsisartut   inatsisissaannut   siunnersuut   Kattusseqatigiit   sinnerlugit  imaattumik  oqaaseqarfigissuara:


 


Siunnersuut   saqqummiunneqarneratuut   akileraartarnikkut   allaffeqarfeqarnerullu   pitsanngorsarneqarnissaanik   aammalu   innuttaasut   inatsisitigut   illersungaanerisa  annertusarneqarnissaanik   siunertaqartoq   tusaannarlugu   assut   isumaqataaffiginarlunilu   tapersernissaa     pilerinaraluaqisoq,   kisianni   allannguutissatut  siunnersuutit  ilaasa   innuttaasut  ilaannut   sunniutissai   Kattusseqatigiinni   anguniakkatta   ilaannut,  tassa innuttaasut   atungaasa   ajornerulersinnginnissaannut   naapertuutinnginnerit  pissutigalugit   suliap   siullermeerneqarnerani   allannguutissatut   siunnersuut  taamatut   isikkoqarluni   akuerisassanngortinneqarnissaa   inassutiginanngilaq.


 


Tassa   paasinarmat   allannguutissatut   siunnersuutit   ilai,   minnerunngitsumik   ilaqutariinnut   pissakinnerusunut   meerartalinnullu   atungassarititaasut   ajorseriarnissaannik   kinguneqartussaasut,  tassami   siunnersuummi   ilaatigut  ima  allaqqasoqarpoq:  issuaaneq:


 


”inaarummik  naatsorsuusiorfiusoq   ilisimasaq  kingullermik  tunngaveqartumik  aningaasarsiat  akileraaruteqaataasussat  aallaavigalugit  meeqqanut  tapiissutit,  ineqarnermut  tapiissutit,   meeqqallu   paaqqinnittarfiini   akigititat  aalajangersarneqarleraangata  tunngavigineqartarput.  Ukioq   2007-imiit   sunniutissaa  taanna,  qanorluunniit  pisoqaraluarpat,   meeqqanut   tipissutinut   ikileriaateqartitsinermik  kinguneqartussaavoq”.   Issuaaneq   naavoq.


 


Taamaattumik   suliap  aappassaanneerneqannginnerani   Inatsisartut   Akileraartarnermut  Akitsuutinullu   ataatsimiititaliannut  siunnersuutip   imarisai  aammalu  innuttaasunut   sunniutissai   tamakkerlugit  suliareqqitassanngorlugit   ingerlateqqinneqarnissaa  Kattusseqatigiit     sinnerlugit   inassutingaara.


 


Taamaammat   Akileraartarnermut   Akitsuutinullu   Ataatsimiititaliaq   Kattusseqatigiit  sinnerlugit  aamma   inakkumavara;   suliap   aappassaanneerneqannginnerani   akileraartarnikkut   aamma   pissutsit   piviusut   naapertorlugit  atuisunut oqilisaassinissaq   anguniarlugu,   minnerunngitsumillu   aamma allaffissornikkut   annikillisaanissaq  anguniarlugu   siullermik   utoqqalinersiutillit,   siusinaartumillu   pisartangallit   allanik  saniatigut   isertitaqarneq   ajortut   akileraartarnermi   nalunaarsuisarnerannut   tunngatillugu   allaffissornikkut   oqilisaanneqarnissaat   pisariillisaanneqarnissaallu   sulissutigeqqullugu,  tassami   inuit   taakku  pineqartut  tigusartangaat   aalajangersimasuupput   pisortanillu  annertussusilerneqartarneri  ilisimaneqarlutik.


 


Aappaattut   aalisarnermik  piniarnermillu   inuutissarsiuteqartut,   minnerunngitsumik  umiattaamik,   qimussimik   pujortuleeqqanillu   aalisartut   piniartullu   akileraarutitigut  ullumikkornit   naammaginarnerusumik   atungassaqartinneqarnissaat   anguniarlugu  aamma   sulissutigeqqullugu  inassutingaara,  tassa   aalisartut   ilaatigut   akileraarutip  procent-iata  naapertuutinngitsumik   aaqqiivigineqartarnera   pissutigalugu,   aalisartut  ilaat   ukiup  qaangiunneratigut   akileraarutitigut   ilaanni   annertuumik   tapertussanngortinneqartarnerat   aamma   aalisartut  ilaannut   artukkiisarmat.


 


Kiisalu   suliffeqarfiit   ilaasa   akiliisinnaajunnaarlutik  ingerlariaqqissinnaajunnaarlutik  suliffeqarfik   nalunaarutigisinnarlugu,  ajornaquteqanngitsumik   suliffeqarfimmik   allamik   aallartitsiinnartarnerat   misissuiffigineqarlunilu   aaqqiivigineqarnissaa  Kattusseqatigiit  sinnerlugit   piumasaqaatingaara,   tassami  suliffeqarfik   ingerlariaqqissinnaajunnaartoq  tamatigut  pisortanut    akileraarutinullu  akiligassaqalersimasarmat.


 


Allaffissornikkut   pisariillisaaneq   eqqarsaatigalugu  annertussusileriikkamik  aamma  pisariaqartitsineq  tunngavigalugu   ikiuutisiat  il.il.  aningaasarsianut   akileraaruteqaataasussanut  ilanngunneqarnissaat   ilumut   allaffisornerulersitsiinnassannginnersoq   apeqquserneqartariaqarsorinarpoq,   tassami  inuit   ikiorneqarnissamik   pisariaqartitsisut   aamma    akileraaruteqartussanngortinneqarnissaat   qularnanngilaq   allaffissornikkut   suliassaqartitsilertussaassooq,   tassami  siuliani  oqaatigineqareersutut;  meeqqanut  tapiissutit,  ineqarnermut   tapiissutit,  meeqqallu   paaqqinnittarfiini   akigititat  naatsorsorneqarneranni  tamakku  tamarmik   aalajangersarneqarneranni   tunngavigineqartarmata.


 


Aamma   Ataatsimiititaliamut   misissoqqunaqaaq;   akileraartarnermut   procent-I,  tassa   1975-imi   akileraarutit   Nunatsinnut   atuutilersinneqarmata,    taamanikkut   oqaatigineqarpoq   akileraarutip   25 %  qaangissanngikkaa,  kisianni   tamanit   ilisimaneqarpoq,   tamanna  killiliussaq   qaangingaatsianeqareersoq,   aammami  tamatuma  kingorna  tamanna  allanngortinneqarpoq,  kisianni  eqqaamasakka   naapertorlugit   akileraarutip   tamarmiusup   45 %-imik   qaffasinnerusussaannginneranik   aalajangersangaqarpoq,  kisianni   aamma   ilisimaneqartutuut   kommunit   ilaanni   maannakkut   akileraarut   tamarmiusoq  44 %-imiippoq,  aappaagumullu  akileraarut   2 %-inik   qaffanneqarpat  kommune-t  ilaanni  innuttaasut   ilaat  46 %-imik   akileraartussanngortussaapput.  Apeqqutaalissooq   45 %-ip  qaffanneqarnissaa   ilanngullugu  iluarsineqareersimanersoq ?


 


Naggataatigut   tusarniaanermut   tunngatillugu  akissuteqaatit   assilineqarneri   suliap  aappassaanneerneqannginnerani   soqutiginassapput   misissussallugit,  tassami  saqqummiussinermi  tusarniaanermi   qanoq  akissuteqartoqarsimanersoq   oqaatigineqanngimmat.


 


Taamatut  oqaaseqarlunga   suliap  aappassaanneerneqannginnerani  Inatsisartut  Akileraartarnermut  Akitsuutinullu   Ataatsimiititaliaani  sukumiisumik   suliareqqinneqarnissaa   inassutingaara.