Samling
Anthon Frederiksen Uka –25/ 2004-01
|
ulloq, 21. september 2004 |
Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisaannut siunnersuutip siullermeerneqarnera.
Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfigissuara:
Siunnersuut saqqummiunneqarneratuut akileraartarnikkut allaffeqarfeqarnerullu pitsanngorsarneqarnissaanik aammalu innuttaasut inatsisitigut illersungaanerisa annertusarneqarnissaanik siunertaqartoq tusaannarlugu assut isumaqataaffiginarlunilu tapersernissaa pilerinaraluaqisoq, kisianni allannguutissatut siunnersuutit ilaasa innuttaasut ilaannut sunniutissai Kattusseqatigiinni anguniakkatta ilaannut, tassa innuttaasut atungaasa ajornerulersinnginnissaannut naapertuutinnginnerit pissutigalugit suliap siullermeerneqarnerani allannguutissatut siunnersuut taamatut isikkoqarluni akuerisassanngortinneqarnissaa inassutiginanngilaq.
Tassa paasinarmat allannguutissatut siunnersuutit ilai, minnerunngitsumik ilaqutariinnut pissakinnerusunut meerartalinnullu atungassarititaasut ajorseriarnissaannik kinguneqartussaasut, tassami siunnersuummi ilaatigut ima allaqqasoqarpoq: issuaaneq:
”inaarummik naatsorsuusiorfiusoq ilisimasaq kingullermik tunngaveqartumik aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat aallaavigalugit meeqqanut tapiissutit, ineqarnermut tapiissutit, meeqqallu paaqqinnittarfiini akigititat aalajangersarneqarleraangata tunngavigineqartarput. Ukioq 2007-imiit sunniutissaa taanna, qanorluunniit pisoqaraluarpat, meeqqanut tipissutinut ikileriaateqartitsinermik kinguneqartussaavoq”. Issuaaneq naavoq.
Taamaattumik suliap aappassaanneerneqannginnerani Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuutinullu ataatsimiititaliannut siunnersuutip imarisai aammalu innuttaasunut sunniutissai tamakkerlugit suliareqqitassanngorlugit ingerlateqqinneqarnissaa Kattusseqatigiit sinnerlugit inassutingaara.
Taamaammat Akileraartarnermut Akitsuutinullu Ataatsimiititaliaq Kattusseqatigiit sinnerlugit aamma inakkumavara; suliap aappassaanneerneqannginnerani akileraartarnikkut aamma pissutsit piviusut naapertorlugit atuisunut oqilisaassinissaq anguniarlugu, minnerunngitsumillu aamma allaffissornikkut annikillisaanissaq anguniarlugu siullermik utoqqalinersiutillit, siusinaartumillu pisartangallit allanik saniatigut isertitaqarneq ajortut akileraartarnermi nalunaarsuisarnerannut tunngatillugu allaffissornikkut oqilisaanneqarnissaat pisariillisaanneqarnissaallu sulissutigeqqullugu, tassami inuit taakku pineqartut tigusartangaat aalajangersimasuupput pisortanillu annertussusilerneqartarneri ilisimaneqarlutik.
Aappaattut aalisarnermik piniarnermillu inuutissarsiuteqartut, minnerunngitsumik umiattaamik, qimussimik pujortuleeqqanillu aalisartut piniartullu akileraarutitigut ullumikkornit naammaginarnerusumik atungassaqartinneqarnissaat anguniarlugu aamma sulissutigeqqullugu inassutingaara, tassa aalisartut ilaatigut akileraarutip procent-iata naapertuutinngitsumik aaqqiivigineqartarnera pissutigalugu, aalisartut ilaat ukiup qaangiunneratigut akileraarutitigut ilaanni annertuumik tapertussanngortinneqartarnerat aamma aalisartut ilaannut artukkiisarmat.
Kiisalu suliffeqarfiit ilaasa akiliisinnaajunnaarlutik ingerlariaqqissinnaajunnaarlutik suliffeqarfik nalunaarutigisinnarlugu, ajornaquteqanngitsumik suliffeqarfimmik allamik aallartitsiinnartarnerat misissuiffigineqarlunilu aaqqiivigineqarnissaa Kattusseqatigiit sinnerlugit piumasaqaatingaara, tassami suliffeqarfik ingerlariaqqissinnaajunnaartoq tamatigut pisortanut akileraarutinullu akiligassaqalersimasarmat.
Allaffissornikkut pisariillisaaneq eqqarsaatigalugu annertussusileriikkamik aamma pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiuutisiat il.il. aningaasarsianut akileraaruteqaataasussanut ilanngunneqarnissaat ilumut allaffisornerulersitsiinnassannginnersoq apeqquserneqartariaqarsorinarpoq, tassami inuit ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisut aamma akileraaruteqartussanngortinneqarnissaat qularnanngilaq allaffissornikkut suliassaqartitsilertussaassooq, tassami siuliani oqaatigineqareersutut; meeqqanut tapiissutit, ineqarnermut tapiissutit, meeqqallu paaqqinnittarfiini akigititat naatsorsorneqarneranni tamakku tamarmik aalajangersarneqarneranni tunngavigineqartarmata.
Aamma Ataatsimiititaliamut misissoqqunaqaaq; akileraartarnermut procent-I, tassa 1975-imi akileraarutit Nunatsinnut atuutilersinneqarmata, taamanikkut oqaatigineqarpoq akileraarutip 25 % qaangissanngikkaa, kisianni tamanit ilisimaneqarpoq, tamanna killiliussaq qaangingaatsianeqareersoq, aammami tamatuma kingorna tamanna allanngortinneqarpoq, kisianni eqqaamasakka naapertorlugit akileraarutip tamarmiusup 45 %-imik qaffasinnerusussaannginneranik aalajangersangaqarpoq, kisianni aamma ilisimaneqartutuut kommunit ilaanni maannakkut akileraarut tamarmiusoq 44 %-imiippoq, aappaagumullu akileraarut 2 %-inik qaffanneqarpat kommune-t ilaanni innuttaasut ilaat 46 %-imik akileraartussanngortussaapput. Apeqqutaalissooq 45 %-ip qaffanneqarnissaa ilanngullugu iluarsineqareersimanersoq ?
Naggataatigut tusarniaanermut tunngatillugu akissuteqaatit assilineqarneri suliap aappassaanneerneqannginnerani soqutiginassapput misissussallugit, tassami saqqummiussinermi tusarniaanermi qanoq akissuteqartoqarsimanersoq oqaatigineqanngimmat.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap aappassaanneerneqannginnerani Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuutinullu Ataatsimiititaliaani sukumiisumik suliareqqinneqarnissaa inassutingaara.
Anthon Frederiksen Uka –25/ 2004-01
|
ulloq, 21. september 2004 |
Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneranik Inatsisartut inatsisaannut siunnersuutip siullermeerneqarnera.
Aningaasarsianit akileraarutit pillugit Inatsisartut inatsisaata allanngortinneqarnissaanik Inatsisartut inatsisissaannut siunnersuut Kattusseqatigiit sinnerlugit imaattumik oqaaseqarfigissuara:
Siunnersuut saqqummiunneqarneratuut akileraartarnikkut allaffeqarfeqarnerullu pitsanngorsarneqarnissaanik aammalu innuttaasut inatsisitigut illersungaanerisa annertusarneqarnissaanik siunertaqartoq tusaannarlugu assut isumaqataaffiginarlunilu tapersernissaa pilerinaraluaqisoq, kisianni allannguutissatut siunnersuutit ilaasa innuttaasut ilaannut sunniutissai Kattusseqatigiinni anguniakkatta ilaannut, tassa innuttaasut atungaasa ajornerulersinnginnissaannut naapertuutinnginnerit pissutigalugit suliap siullermeerneqarnerani allannguutissatut siunnersuut taamatut isikkoqarluni akuerisassanngortinneqarnissaa inassutiginanngilaq.
Tassa paasinarmat allannguutissatut siunnersuutit ilai, minnerunngitsumik ilaqutariinnut pissakinnerusunut meerartalinnullu atungassarititaasut ajorseriarnissaannik kinguneqartussaasut, tassami siunnersuummi ilaatigut ima allaqqasoqarpoq: issuaaneq:
”inaarummik naatsorsuusiorfiusoq ilisimasaq kingullermik tunngaveqartumik aningaasarsiat akileraaruteqaataasussat aallaavigalugit meeqqanut tapiissutit, ineqarnermut tapiissutit, meeqqallu paaqqinnittarfiini akigititat aalajangersarneqarleraangata tunngavigineqartarput. Ukioq 2007-imiit sunniutissaa taanna, qanorluunniit pisoqaraluarpat, meeqqanut tipissutinut ikileriaateqartitsinermik kinguneqartussaavoq”. Issuaaneq naavoq.
Taamaattumik suliap aappassaanneerneqannginnerani Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuutinullu ataatsimiititaliannut siunnersuutip imarisai aammalu innuttaasunut sunniutissai tamakkerlugit suliareqqitassanngorlugit ingerlateqqinneqarnissaa Kattusseqatigiit sinnerlugit inassutingaara.
Taamaammat Akileraartarnermut Akitsuutinullu Ataatsimiititaliaq Kattusseqatigiit sinnerlugit aamma inakkumavara; suliap aappassaanneerneqannginnerani akileraartarnikkut aamma pissutsit piviusut naapertorlugit atuisunut oqilisaassinissaq anguniarlugu, minnerunngitsumillu aamma allaffissornikkut annikillisaanissaq anguniarlugu siullermik utoqqalinersiutillit, siusinaartumillu pisartangallit allanik saniatigut isertitaqarneq ajortut akileraartarnermi nalunaarsuisarnerannut tunngatillugu allaffissornikkut oqilisaanneqarnissaat pisariillisaanneqarnissaallu sulissutigeqqullugu, tassami inuit taakku pineqartut tigusartangaat aalajangersimasuupput pisortanillu annertussusilerneqartarneri ilisimaneqarlutik.
Aappaattut aalisarnermik piniarnermillu inuutissarsiuteqartut, minnerunngitsumik umiattaamik, qimussimik pujortuleeqqanillu aalisartut piniartullu akileraarutitigut ullumikkornit naammaginarnerusumik atungassaqartinneqarnissaat anguniarlugu aamma sulissutigeqqullugu inassutingaara, tassa aalisartut ilaatigut akileraarutip procent-iata naapertuutinngitsumik aaqqiivigineqartarnera pissutigalugu, aalisartut ilaat ukiup qaangiunneratigut akileraarutitigut ilaanni annertuumik tapertussanngortinneqartarnerat aamma aalisartut ilaannut artukkiisarmat.
Kiisalu suliffeqarfiit ilaasa akiliisinnaajunnaarlutik ingerlariaqqissinnaajunnaarlutik suliffeqarfik nalunaarutigisinnarlugu, ajornaquteqanngitsumik suliffeqarfimmik allamik aallartitsiinnartarnerat misissuiffigineqarlunilu aaqqiivigineqarnissaa Kattusseqatigiit sinnerlugit piumasaqaatingaara, tassami suliffeqarfik ingerlariaqqissinnaajunnaartoq tamatigut pisortanut akileraarutinullu akiligassaqalersimasarmat.
Allaffissornikkut pisariillisaaneq eqqarsaatigalugu annertussusileriikkamik aamma pisariaqartitsineq tunngavigalugu ikiuutisiat il.il. aningaasarsianut akileraaruteqaataasussanut ilanngunneqarnissaat ilumut allaffisornerulersitsiinnassannginnersoq apeqquserneqartariaqarsorinarpoq, tassami inuit ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisut aamma akileraaruteqartussanngortinneqarnissaat qularnanngilaq allaffissornikkut suliassaqartitsilertussaassooq, tassami siuliani oqaatigineqareersutut; meeqqanut tapiissutit, ineqarnermut tapiissutit, meeqqallu paaqqinnittarfiini akigititat naatsorsorneqarneranni tamakku tamarmik aalajangersarneqarneranni tunngavigineqartarmata.
Aamma Ataatsimiititaliamut misissoqqunaqaaq; akileraartarnermut procent-I, tassa 1975-imi akileraarutit Nunatsinnut atuutilersinneqarmata, taamanikkut oqaatigineqarpoq akileraarutip 25 % qaangissanngikkaa, kisianni tamanit ilisimaneqarpoq, tamanna killiliussaq qaangingaatsianeqareersoq, aammami tamatuma kingorna tamanna allanngortinneqarpoq, kisianni eqqaamasakka naapertorlugit akileraarutip tamarmiusup 45 %-imik qaffasinnerusussaannginneranik aalajangersangaqarpoq, kisianni aamma ilisimaneqartutuut kommunit ilaanni maannakkut akileraarut tamarmiusoq 44 %-imiippoq, aappaagumullu akileraarut 2 %-inik qaffanneqarpat kommune-t ilaanni innuttaasut ilaat 46 %-imik akileraartussanngortussaapput. Apeqqutaalissooq 45 %-ip qaffanneqarnissaa ilanngullugu iluarsineqareersimanersoq ?
Naggataatigut tusarniaanermut tunngatillugu akissuteqaatit assilineqarneri suliap aappassaanneerneqannginnerani soqutiginassapput misissussallugit, tassami saqqummiussinermi tusarniaanermi qanoq akissuteqartoqarsimanersoq oqaatigineqanngimmat.
Taamatut oqaaseqarlunga suliap aappassaanneerneqannginnerani Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuutinullu Ataatsimiititaliaani sukumiisumik suliareqqinneqarnissaa inassutingaara.