Samling

                                                                                                            UKA2004/62

15. OKTOBER 2004

 

 

Forslag til forespørgselsdebat om grønlandiseringsprocessen i Grønlands Hjemmestyre samt alle tilhørende institutioner.

(Isak Davidsen & Otto Jeremiassen, Siumut)

 

 

Uanset vort ståsted kan vi vist alle blive enige om, at det grundlæggende fundament i vort arbejde for Grønland og for den grønlandske befolkning er det grønlandske folk, og at det er det grønlandske sprog, der må være vort fundament.

 

Et hvilket som helst folk anser det for afgørende, at deres sprog betragtes med respekt, og at andre sprog ikke overskygger ens eget sprog. Vi skal fra SIUMUT understrege, at respekten for et folks eget sprog ikke skal forstås som en despekt for andre sprog. Tværtimod er det et udtryk for ønsket om at bevare ens egenart.

 

Som konsekvens af den hastige udvikling, som vi har været igennem har Grønland gennemlevet en lang årrække i et hurtigere tempo end den fastboende befolkning ved egen kraft har kunnet klare, og det har derfor været nødvendigt at anvende en stor grad af kvalificeret arbejdskraft udefra. Som følge deraf er det danske sprog blevet et centralt samlingspunkt og betragtes i dag til og med som et helt naturligt sprog i den grønlandske dagligdag.

 

Det vil til gengæld ikke være naturligt at denne situation fortsætter i en periode, hvor vi har igangsat en udvikling hen imod et selvstyrende samfund.  Årsagen til at vi har måttet affinde os med denne tingenes tilstand skal ses i, at det grønlandske folk i mange år har været en del af den danske stat med de deraf afledte konsekvenser. I mange år har den grønlandske befolkning måttet leve med, at anvendelsen af det grønlandske sprog har måtte vige pladsen i vort arbejde for befolkningen.

 

Vort sprog er en ressource, som et folk ejer som en arv fra tidligere generationer. Hvis sproget ikke skal lide skade og hvis sproget skal følge udviklingen hos det folk, som taler sproget må det være det afgørende og grundlæggende redskab i alle sammenhænge.

UKA-2004-62

                                                                                      15. oktober 2004

 

Namminersornerullutik Oqartussat allaffissuanni suliffiutaannilu allani kalaalinngorsaaneq pillugu apeqquteqaat aallaavigalugu oqallinnissamik siunnersuut.

(Isak Davidsen aamma Otto Jeremiassen, Siumut)

 

Kikkuugaluaruttaluunniit isumaqatigiissutigisinnaassavarput, Nunatta inuisalu sullinneqarneranni aallaaviusussat tassaassasut inuiaat kalaallit, aammalu taakkuussasut oqaatsinik atuinermi aallaaviusussat.

 

Inuiaqatigiit kikkuugaluartulluunniit pingaartilluinnagaraat, inuiattut oqaatsimik ataqqineqarlutik pineqarnissaat inangeriartuaarneqannginnissaallu. Siumumit naqissusissavarput, inuiaat inuiattut oqaasiinik ataqqinninneq allat oqaasiinik asissuiniarnerunngimmat, akerlianik eriaginneqatigeerusunnermik takutitsinerummat. 

 

Sukkasuumik ineriartortitsisariaqarsimanerup nassatarisaanik, inuiaat sullissisinnaanerannit sukkanerusumik Nunarput ineriartortinneqarsimavoq, piginnaanillit avataaneersut annertuumik sullissisoralugit. Tamatuma kinguneranik danskit oqaasii sullissinermi qitiujualersimapput ullumikkumut allaat  nalinginnaalluinnartutut isigineqaleqqasumik.

 

Taama inissisimasoqalersimanerata ingerlattuarnissaa naappertuutinngilaq inuiaat imminnut napatikkusuttut pileriartorneranni. Ullumikkumut pissutsit atuuttut akuersaarneqartariaqarsimanerannut, inuiaqatigiit Naalagaaffiup ataani inissisimaneranni pissusiusut aallaaviupput. Piffissami sivisuumi, inuiaqatigiit inooqqataaffigisariaqarsimavaat inuiaat oqaaserisaasa sullissinerni atugaanerisa inangersimaarneqartualersimanerat.

 

Oqaatsivut, inuiaat kingornuttakkaminnik pisuussutaat innarleriartuaarneqassanngippata aammalu inuiaat ineriartornerannut malinnaasumik ineriartoqataassappata, Nunatsinni suni tamani aallaaviullutik inissisimasariaqarput.

 

Minnerunngitsumik pingaaruteqarpoq, inuiaqatigiit naalakkersuinikkut sullinneqarneranni qitiusumi, suliassat qaquguikkulluunniit oqaatsit patsisigalugit paatsuunnganartunngunnginnissaat. Naalakkersuinikkut aalajangersaasarfimmi sulineq akunnattuunngaffiuasariaqanngilaq, paasiniarlugu oqaatsit atorneqartut arlaat sorleq ilumoortuunersoq. Soorlu tamanna ippassaq misillerfigigipput. Kukkunersiuinerummi oqaluttarfimmiit ingerlanneqartarnera ulluinnarsiutigilerneqartariaqanngilaq.

 

Piaartumik aalajangerneqartariaqarpoq, oqaatsit arlariit toqqammavigalugit ingerlatsineq unitsinneqassasoq, aallaaviussasullu sulinermilu najoqqutaasallutik kalaallisut oqaatsit.  

 

Siumumit anguneqarniapallattariaqartutut uku isumaqarfigaavut: Allaffissornikkut aaqqissuussineq, inuiaat nunatsinni najugaqartut pisariaqartitsinerat aallaavigalu ilusiligaq, inuiaat oqaasiinik aallaavilimmik sullissiffiusoq.

 

Isumaqaratta inuiaat 56.000-it sullinneqarneranni, sullissivik nalimmassarneqartariaqartoq. Akisussaaffiit, kommunit aaqqissuutseqqinnerannut atasumik, sumiiffinni nunap immikkoortuinut nuunneqarnerisigut, qitiusumik allaffeqarfik qumartinneqartariaqartoq annertunerusumillu inatsisiliornerit tassannga annertunerusumik isumagineqalissasut.

 

Qullersaqarfiit uiguleriiaartumik aaqqissugaanerat, uiguleriinnilu tamani pisortat, tullersortit sulisullu annertuallaamik allaffissortitsiffiupput, sullinniakkanut eqartumik akisuumillu sullissiffiusut. Allaffissornerujussuaqarnerani suliassaq oqaatsinut arlariinnut mumeqattaarlugu suliarineqartarmat, suliap pitsaasusaanut killiliivinnarani, sivisuumik akisuumillu pissutsit ingerlaarfiusarput.

 

Siumumi isumaqarpugut, allaffissornikkut suleriaaseqarnerput sullisseriaaseqarnerpullu nunatsinnut tulluartoq ingerlatilerutsigu, taava inuiaqatigiit nammineernerulluta ingerlasinnaanerput tikisilissagipput.

 

Nunatsinni nammineernererusunnerput inuiattullu ilisarnaatitsinnik pingaartitsinerput, paasinerlunneqaatigisariaqanngilarput allaluarnertut. Tamattami ilisimavarput, maanni nunatsinni nunaqqaterpassuaqartugut nunatta avataani inunngorsimagaluarlutik, nunagilersimasaminnut misigissuseqarfiginnillutik nunaqavissutut misigisimasunik. Taakkununnga nunaqqatitsinnut, ikaarsaarfeqartitsinerput pitsaanerusariaqartutut isumaqarfigaarput. Nukiit annertunerusut atortariaqarpavut, nunatsinni inooriaatsitsinnut akuunerulernissaannut periarfissiinissamut.

 

Tamatumani oqaatsit sallersaallutik inissisimasariaqarput. Naalakkersuisut isumaqatigaarput nukiit nunatsinniittut tamarmik atorluarniarneqartariaqartut, apeqqutaatinnagu kalaaliunerput qallunaajunerpulluunniit.

 

Ukiuni aggersuni nunatsinni oqaatsitigut angusavut pitsaanerusariaqartut Siumumit isumaqarpugut. Tassami kalaallisut oqaatsitta ilinniarluarnissaat, aammalu qallunaatut oqaasillit, kalaallisut ilinniarnissaannut aaqqissuussaanerusumik iliuuseqarnissaq Kalaallit Nunaatta Danmarkillu ataatsimoorlutik pilersaarusiorfigeqatigiittariaqarpaat.

 

Naggataatigut Siumumit oqaatsigissavarput, oqaatsitta atugaanerannut tunngasutigut annertunerusumik piumasaqarnissarput pisariaqarmat. Oqaatsivut pingaartitavut ataqqineqarnerunissaminnik pisariaqartitsipput aamma oqaatsinik ataqqinninneq inuiannut ataqqinninnerummat.

 

Taama naggasiilluta Siumumit oqaatsigissavarput, piffissanngormat allanngortitsinissamut. Minnerpaamik aallaqqaamut anguneqapallanneqartariaqarpoq, maanni inatsisartuni sulinitsinni oqaatsit tunngavigisatta aalajangersimasumik sorliunerata naqissuserneqarnissaa.

 

Kalistat Lund