Samling

20120913 09:27:00
Bemærkninger til de enkelte bestemmelser

Bemærkninger til de enkelte bestemmelser



Til § 1



Det foreslås, at afgiften på ethanolholdige drikkevarer, der fremstilles i Grønland, fastsættes til den samme afgift pr. volumenprocent pr. liter, som gælder for ethanolholdige drikkevarer, der ind­føres til det grønlandske af­gifts­om­råde.


Ethanolholdige drikkevarer, der fremstilles i Grønland med en volumenpct. på under 2,25 pr. liter, vil ligeledes være afgiftsfri.


Til § 2



Det foreslås, at afgiftspligten indtræder ved varens overgang til forbrug, dvs. når varerne trans­por­teres ud af virksomheden til dens kunder. Såfremt der er tale om, at varerne skal sælges eller forbruges i den virksomhed, der frem­stil­ler ethanolholdige drikkevarer, anses varerne for at være overgået til forbrug, når varerne er færdigproduceret.­­­


Bestemmelsen omfatter også ethanolholdige drikkevarer, der fremstilles til eget for­brug. Det frem­går dog af § 16, stk. 1 i landstingslov nr. 11 af 11. november 2000 om salg og udskænkning af alkoholdige drikke, at hjemmefremstilling af alkoholholdige drikke ikke må fin­de sted.


Til § 3



Det foreslås, at virksomheder, der ønsker at fremstille ethanolholdige drikkevarer til er­hvervs­mæs­sig brug, forpligtes til at lade sig registrere hos Skattedirektoratet, hvilket også er en be­­tin­­gel­se for, at virksomheder kan fremstille og oplægge afgiftspligtige varer under suspension af af­­gif­ten.


Manglende registrering kan medføre bøde, ligesom manglende registrering ikke medfører fri­ta­gel­se for afgiftspligten.


      Til § 4



Af kontrolmæssige grunde foreslås det, at de lokaler, som den registrerede oplagshaver benytter til fremstilling, behandling, aftapning og opbevaring af varer, som ikke er afgiftsberigtiget, skal god­kendes af Skattedirektoratet, ligesom Skattedirektoratet skal kunne tilbagekalde god­ken­del­sen og registreringen, såfremt direktoratets kontrol ikke kan udføres på en rimelig måde.


Til § 5



Det foreslås, at virksomhederne månedsvis skal opgøre afgiftsgrundlaget.


Til § 6



Det foreslås, at den afgiftspligtige mængde for en given afgiftsperiode skal opgøres, som den mængde, der er udleveret fra virksomhedens godkendte lokaler med tillæg af svind eller lignende.


Dette betyder, at virksomheden skal betale afgift af varer, som forsvinder fra de godkendte lo­ka­ler, uden at de er udleveret til andre.


Det foreslås endvidere, at Skattedirektoratet kan fastsætte regler for, hvorledes opgørelsen af den afgiftspligtige mænge skal specificeres.


  Det foreslås endeligt, at Landsstyret kan fastsætte regler om, hvorledes den afgiftspligtige vares mængde bestemmes.


Til § 7



Det foreslås, at varer der er gået tabt ved brand, brækage eller lignende i virksomheden eller under trans­port til og fra virksomheden kan fratrækkes ved opgørelsen af den afgiftspligtige mængde efter § 6, stk. 1. Ved brækage forstås, at varer går tabt ved at lagertanke eller anden emballage itu­bry­des. Varer, der er gået tabt ved simpelt tyveri, kan ikke fratrækkes.


Det foreslås endvidere, at returvarer kan fratrækkes ved opgørelsen af den afgiftspligtige mæng­de efter § 6, stk. 1, såfremt det af virksomheden godtgjorte beløb indbefatter afgiftsbeløbet.


Endelig foreslås det, at varer der udføres til steder uden for Grønland, kan fratrækkes ved op­gø­rel­sen af den afgiftspligtige mængde efter § 6, stk. 1.


Det skal bemærkes, at en registreret virksomhed ikke kan fratrække varer, der er stillet gratis til rådighed for de personer, der arbejder i virksomheden, ved opgørelsen af den afgiftspligtige mængde efter § 6, stk. 1.


Det foreslås, at Landsstyret kan fastsætte de kontrolforskrifter, der skal dokumentere de om­hand­le­de fradrag.


Til § 8



Det foreslås, at det overlades til Skattedirektoratet at fastsætte de nærmere regnskabstekniske reg­ler for, hvordan virksomhederne skal føre afgiftsregnskabet på en administrativ enkel og be­tryg­gen­de måde.


Det omhandlede regnskabsmateriale m.m. skal opbevares i 5 år efter regnskabsårets udløb.


Til §§ 9 og 10



Angivelse af afgiftsgrundlaget samt indbetaling af afgiften til Skattedirektoratet skal ske senest den 15. i den efterfølgende måned.


Såfremt angivelse ikke sker rettidigt, kan Skattedirektoratet inddrage virksomhedens registrering, ind­til angivelsen er kommet Skattedirektoratet ihænde, ligesom Skattedirektoratet kan fastsætte af­giftsgrundlaget skønsmæssigt.


Såfremt betaling ikke sker rettidigt, foreslås det, at der pålægges virksomheden morarenter. Skyl­di­ge morarenter opkræves særskilt månedsvis bagud.


Til § 11



Såfremt en virksomhed gentagne gange ikke har angivet, eller ikke har betalt afgiften rettidigt, foreslås det, at der kan pålægges virksomheden en kortere angivelses- eller betalingsfrist.


Det forudsættes, at såfremt virksomheden gennem en vis periode har overholdt den kortere an­gi­velses- eller betalingsfrist, efter skriftlig ansøgning kan vende tilbage til den normale an­gi­vel­ses- eller betalingsfrist.


Til § 12



Det foreslås, at Skattedirektoratet kan inddrage en virksomheds registrering, såfremt virk­som­he­den ikke har betalt forfalden afgift senest 14 dage efter betalingsfristens udløb. Er der pålagt virksomheden kortere betalingsfrist efter § 11, kan registreringen inddrages straks efter betalingsfristens udløb.


Når betaling sker vil virksomheden få sin registrering igen.


Til § 13



Konstateres det efterfølgende, at virksomheden har betalt for lidt i afgift, foreslås det, at den for lidt erlagte afgift, incl. eventuelle morarenter, skal indbetales inden 14 dage efter påkrav herom. Betales afgiften ikke rettidigt, beregnes der yderligere morarenter.


Endvidere foreslås det, at Skattedirektoratet kan ansætte en virksomheds afgiftstilsvar skøns­mæs­sigt, såfremt virksomheden ikke indsender angivelse, eller såfremt afgiftstilsvaret ikke kan op­gø­res på baggrund af virksomhedens regnskab.


Til §§ 14 og 15



For at sikre en effektiv kontrol af afgiftsgrundlaget, foreslås det, at Skattedirektoratet skal kunne fo­retage et afgiftseftersyn på stedet, eller forlange regnskabsmaterialet m.v. udleveret eller ind­sendt. Dette gælder også, selv om materialet skulle befinde sig hos en tredjemand, der måtte have til­bageholdelsesret over det.


Endvidere foreslås det, at offentlige myndigheder på begæring skal meddele Skattedirektoratet de nød­vendige oplysninger til administration og kontrol af loven.


Til § 16



Det foreslås, at Landsstyret kan fastsætte bestemmelser om kontrolforanstaltninger, der er nød­ven­dige til lovens gennemførelse.



Til § 17


Det foreslås, at Landsstyret kan bemyndige Skattedirektoratet til at træffe afgørelser efter denne lov, samt fastsætte regler om adgangen til at klage over afgørelserne, herunder at afgørelserne ik­ke kan indbringes for højere administrativ myndighed.


Til § 18



Det foreslås, at Skatterådet skal være administrativ klageinstans for Skattedirektoratets afgørelser af spørgsmål om varers afgiftspligt, om afgørelser af den afgiftspligtige mængde samt om skønsmæssige ansættelser.


Endvidere foreslås det, at Skatterådets afgørelse kan indbringes for Grønlands Landsret som 1. in­stans inden 4 uger efter, at der er givet vedkommende underretning om den pågældende af­gø­rel­se. Sagen skal anlægges mod Grønlands Landsstyre.



Til §§ 19 og 20



Det foreslås, at der kan idømmes foranstaltninger i form af bøde for overtrædelse af loven, såfremt den pågældende har handlet forsætligt eller groft uagtsomt. Det fo­reslås endvidere, at en overtrædelsessag kan afgøres administrativt, såfremt den pågældende er­kender over­træ­del­sen og bødens størrelse.


Hvis overtrædelsen er begået med forsæt til at unddrage landskassen afgift, vil bøden ofte kunne fast­sættes til 2-3 gange det unddragne beløb. Er overtrædelsen begået ved grov uagtsomhed vil bøden ofte kunne fastsættes til det halve. Fastsættelsen skal ske under hensyn til den på­gæl­­dendes indkomst- og for­mue­forhold og omstændighederne iøvrigt.


Til § 21



Det foreslås, at loven skal træde ikraft den 1. januar 2004.


Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit

Aalajangersakkanut ataasiakkaanut oqaaseqaatit



§ 1-imut.



Imigassat ethanolimik akullit Kalaallit Nunaanni sananeqartut, imigassat ethanolimik akul­lit Ka­laallit Nunaanni akitsuuteqarfiusumut eqqunneqartut volumenprocentimut lite­ri­mut akitsuutaasa annertoqqataannik akitsuuserneqartarnissaat siunnersuutaavoq.


Taamatuttaaq imigassat ethanolimik akullit Kalaallit Nunaanni sananeqartut literimut 2,25 volu­menpct.-imik sakkortussusil­lit akitsuuteqartinneqassanngillat.


§ 2-mut.



Siunnersuutigineqarpoq akitsuutinik akiliisussaaneq nioqqutissap atorneqarneratigut atuu­ti­ler­tas­sasoq, tassa imaappoq nioqqutissat suliffeqarfimmit anninneqarlutik pisisartuinut assartor­ne­qa­raangata. Nioqqutissat suliffeqarfimmi imigassanik ethanolimik akulinnik sanasumi tu­niniagas­saappata atugassaappataluunniit, nioqqutissat naammassillugit tunisassiarineqarner­min­ni atorne­qartutut isigineqassapput.­­­


Aalajangersakkami aammattaaq pineqarput imigassat ethanolimik akullit nammineq atugassatut sananeqartut. Taamaattorli imigassanik aalakoornartortalinnik tuniniaaneq sassaalliisarnerlu pillu­git Inatsisartut inatsisaanni nr. 11, 11. november 2000-imeersumi § 16, imm. 1-imi allassimavoq imi­gassanik aalakoornartortalinnik angerlarsimaffimmi sananissaq inerteqqutaasoq.


§ 3-mut.



Suliffeqarfiit imigassanik ethanolimik akulinnik, inuussutissarsiutigalugu ingerlatsinerminni atu­gassaminnik sananissamik kissaateqartut Akileraartarnermut Pisortaqarfimmi pinngitsooratik nalunaarsortittus­saanissaat siunnersuutaavoq, taman­na­mi aamma suliffeqarfiit nioqqutissat akit­suusigassat akit­suutaannik akiliinngikkallarlutik sanasinnaanissaannut uninngasuuteqarsin­naa­nissaannullu piu­masaqaataavoq.


Nalunaarsortinngitsoorneq pillaammik akiliisitaanermik kinguneqarsinnaavoq, soorluttaaq nalu­naarsortinngitsoorneq akitsuutinik akiliinngitsoortitaanissamik kinguneqar­sin­naan­ngitsoq.


      § 4-mut.



Nakkutilliinermut tunngasut eqqarsaatigalugit siunnersuutigineqarpoq init, uninngasuutinik pigin­nittuusup nalunaarsor­tis­si­ma­sup nioqqutissanik suli akitsuusertinneqanngitsunik sananermut, su­liaqarnermut, maqitsinermut unin­ngatitsinermullu atugaasa Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit akuerineqarnissaat, soorlut­taaq pisortaqarfiup nakkutilliinera naleqquttumik ingerlanneqarsin­naanngippat akuersis­su­teqar­fi­gineqarneq nalunaarsortinnerluunniit Akileraartarnermut Pisortaqar­fiup atorun­naar­sissin­naas­sa­gaa.


§ 5-imut.



Akitsuusigassat suliffeqarfinnit qaammatikkaartumik naatsorsorneqartarnissaat siunner­suutigine­qar­poq.


§ 6-imut.



Piffissami sumiluunniit akitsuusiiffiusussami akitsuusigassap annertussusiata, annertussutsip su­liffeqarfiup iniutaanit akuerisaasunit anninneqartup, millissutaasinnaasunik assigisaanilluunniit ilanngakkap annertussuseqataatut naatsorsorneqartarnissaa siunnersuutigineqarpoq.


Ta­manna ima paasineqassaaq suliffeqarfik, nioqqutissat allanut tunniunneqaratik ininit akuerisaa­sunit tam­mar­tut akitsuutaannik akiliissasoq.


Akileraartarnermi Pisortaqarfik nioqqutissat akitsuusigassat annertussusaannik immikkut nalu­naarusiornikkut qanoq naatsorsuusiortoqassaneranik maleruagassanik aalajangersaasinnaassasoq siunnersuutigineqarportaaq.


Naggasiullugu Naalakkersuisut nioqqutissat akitsuusigassat annertussusaasa aalajanger­sarne­qarnissaannut atatillugu maleruagassanik aalajangersaasinnaasut siunnersuutigineqassaaq.



§ 7-imut.



Siunnersuutigineqarpoq nioqqutissat suliffeqarfimmi ikuallattoqarneratigut, erngartoqarneratigut as­sigisaatigulluunniit imaluunniit suliffeqarfimmut suliffeqarfimmiillu assartuinermi annaaneqar­tut annertussutsip akitsuusigassap § 6, imm. 1 naapertorlugu naatsorsorneqarnerani ilan­ngaa­ti­gi­neqarsinnaassasut. Erngartoqarneranik oqarnermi pineqarpoq, tankit poortuutilluunniit allat ase­rorneqarnerisigut ni­oq­qutissat annaaneqarnerat. Nioqqutissat tillinniartoqarneratigut annaane­qar­tut ilanngaatigine­qar­sinnaanngillat.


Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq nioqqutissat utertinneqartut annertussutsip akitsuusigassap § 6, imm. 1 naapertorlugu naatsorsorneqarnerani ilanngaatigineqarsinnaassasut, utertinneqartut akitsuutitaat ilanngullugu suliffeqarfiup utertissimappagu.


Kiisalu siunnersuutigineqarpoq nioqqutissat sumiiffinnut Kalaallit Nunaata avataaniittunut annin­ne­qartut, annertussutsip akitsuusigassap § 6, imm. 1 naapertorlugu naatsorsorneqarnerani ilan­ngaatigineqarsinnaanissaat.


Oqaatigineqassaaq suliffeqarfiup nalunaarsorneqarsimasup nioqqutissat inunnut suliffeqarfimmi sulisuusunut akeqanngitsumik atugassanngortissimasani, annertussutsip akitsuusigassap § 6, imm. 1 naapertorlugu naatsorsorneqarnerani ilanngaatigisinnaanngimmagit.


Naalakkersuisut ilaagaatigisassat pineqartut pillugit uppernarsaaserneqarnissaannut nakkutillii­nermi maleruagassatut atugassanik aalajangersaasinnaasut siunnersuutigineqarportaaq.



§ 8-mut.



Suliffeqarfiit qanoq iliorlutik akitsuutinut naatsorsuutinik pisariitsumik isumannaatsumillu inger­latsinissaannut Akileraartarnermut Pisortaqarfiup naatsorsuusiornermut maleruagassanik sukumii­nerusunik aalajangersaasinneqarnissaa siunnersuutigineqarpoq.


Naatsorsuutinut tunngasut il.il. pineqartut ukiup naatsorsuusiorfiusup qaangiunneraniit ukiuni 5-ini toq­qortarineqassapput.


§§-inut 9-mut 10-mullu.



Akitsuusigassat nalunaarutigineqarnerat akitsuutillu Akileraartarnermut Pisortaqarfimmut aki­ler­neqarnera kingusinnerpaamik pissapput qaammatip tulliuttup 15-iani.


Piffissaagallartillugu nalunaaruteqartoqanngippat suliffeqarfiup nalunaarsugaanera, nalunaarutip Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit tiguneqarnissaa tikillugu Akileraartarnermut Pisortaqar­fim­mit atorunnaarsinneqarsinnaavoq, soorluttaaq akitsuusigassat annertussusiat Akileraartarnermut Pisortaqarfiup missingersuinermigut angissusilersinnaagaa.


Piffissaagallartillugu akiliisoqanngippat suliffeqarfiup pillaatitut ernianik akiligassinneqarnissaa si­unnersuutigineqarpoq. Pillaatitut erniat akiligassanngortut qaammatikkaartumik kingumoortu­mik immikkut akiligassiissutigineqartassapput.


§ 11-mut.



Suliffeqarfik arlaleriarluni piffissaagallartillugu nalunaaruteqartarsimanngippat imaluunniit akit­suummik piffissaagallartillugu akiliisarsimanngippat, suliffeqarfiup nalunaaruteqarnissamut ima­luunniit akiliinissamut si­vikinnerusumik piffissalerneqarsinnaanissaa siunnersuutigineqarpoq.


Naatsorsuutigineqarpoq suliffeqarfiup nalunaaruteqarnissamut imaluunniit akiliinissamut sivi­kin­ne­rusumik piffissaliunneqarsimasoq piffissami aalajangersimasumi malissimappagu, allakkatigut qin­nuteqartoqarneratigut piffissap nalunaaruteqarfissap imaluunniit akiliiffissap nalinginnaasup ator­neqaqqilersinnaanissaa.


§ 12-imut.



Suliffeqarfiup akitsuut akiligassanngorsimasoq akilerneqarfissaata kingorna ki­ngu­sin­nerpaamik ullut 14-it qaangiunneranni akilersimanngippagu, Akileraartarnermut Pisortaqarfiup su­liffeqarfiup nalunaarsugaaneranik atorunnaarsitsisinnaanissaa siunnersuutigineqarpoq. Suliffeqarfik akiliinis­samut § 11 naapertorlugu sivikinnerusumik piffissalerneqarsimappat, nalunaarsu­gaa­neq piffissap akiliiffissap qanngiunneratigut ingerlaannartumik atorunnaarsinneqarsinnaavoq.


Suliffeqarfiup nalunaarsugaanini akileereeruni peqqissinnaavaa.


§ 13-imut.



Suliffeqarfik akitsuutinut akiliinikippallaarsimasoq kingusinnerusukkut paasineqarpat, akiliini­kip­pallaarutaasup pillaatitut ernialiunneqarsinnaasut ilanngullugit akileqquneqarnerisa kingorna ul­lut 14-it qaangiutinnginneranni akilerneqartarnissaat siunnersuutigineqarpoq. Akitsuut piffis­saa­gallartillugu akilerneqanngippat pillaatitut erniat amerlanerusut akiligassiissutigineqassapput.


Suliffeqarfik nalunaarummik nassiussaqanngippat ima­luun­niit akitsuutinut akiliutissaq sulif­fe­qarfiup naatsorsuutai tunngavigalugit naatsorsorneqar­sin­naan­ngip­pat, suliffeqarfiup akitsuutinut akiligassaata Akileraartarnermut Pisortaqarfimmit missinger­sor­lugu angissusilerneqartarnissaa aammattaaq siunnersuutigineqarpoq.


§§-inut 14-imut 15-imullu.



Akitsuusigassat iluamik nakkutigineqarsinnaanissaat qulakkeerniarlugu siunnersuutigineqarpoq, Aki­le­raartarnermut Pisortaqarfik sumiiffimmi akitsuutinik misissuisinnaassasoq, imaluunniit naatsor­suu­tinut tunngasut il.il. tunniunneqarnissaannik nassiunneqarnissaannilluunniit piumasa­qarsin­naas­sasoq. Tamanna aamma atuuppoq pappialat inummi pingajuusumiikkaluarpataluunniit, taannalu tunniussisussaatitaanngikkaluarpalluunniit.



Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq pisortat oqartussaasut qinnuigineqarnermikkut paasissutissat inat­sisip atuutsinneqarneranut nakkutigineqarneranullu pisariaqartinneqartut Akileraartarnermut Pi­sortaqarfimmut nalunaarutigisassagaat.



§ 16-imut.



Siunnersuutigineqarpoq nakkutilliinermut tunngassutillit inatsisip atuutsinneqarnissaanut pisa­ria­qar­tut Naalakkersuisunit aalajangersagaliuunneqarsinnaassasut.



§ 17-imut.



Siunnersuutigineqarpoq Akileraartarnermut Pisortaqarfiup inatsit manna naapertorlugu aala­ja­ngii­sin­naanissaanut, kiisalu aalajangiinerit naammagittaalliuutigineqarsinnaanerat, matumani ilan­ngul­lugu aalajangiinerit allaffeqarfitsigut oqartussaasunut qaffasinnerusunut suliassanngortinne­qarsinnaannginnerat, pil­lugu maleruagassiorsinnaanissaanut Naalakkersuisut piginnaatit­sisinnaas­sasut.



§ 18-imut.



Siunnersuutigineqarpoq Skatterådi tassaassasoq Akileraartarnermut Pisortaqarfiup nioqqutissat akitsuusigassaanerannik aalajangiinerinik, akitsuusigassat an­ner­tussusiannik aalajangiinerinik kii­salu missingersuinikkut angissusiliinerinik allaffeqarfitsigut naam­magittaalliortarfik.



Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq Skatterådip aalajangiinerata, aalajangiinerup taassuma pi­ne­qartumut nalunaarutigineqarnerata kingorna sap.ak. 4-t qaangiutsinnagit Kalaallit Nunaata Lands­ret-ianut suliassanngortinneqarsinnaanissaa. Suliassiissutigineqartussaq tassaavoq Kalaallit Nu­naanni Naalakkersuisut.



§§-inut 19-imut 20-mullu.



Siunnersuutigineqarpoq inatsimmik unioqqutitsineq akiliisitsinermik pine­qaatissin­neqarsinnaas­sa­soq. Aammattaaq siunnersuutigineqarpoq unioqqutitsineq pillugu suliaq allaffeqarfitsi­goor­tu­mik naammas­si­ne­qarsinnaassasoq, pineqartup unioqqutitsinini akiliisitsissutillu anner­tus­susia akuersissutigippagit.



Unioqqutitsineq landskarsimut akitsuummik akiliinngitsoorniarluni piaaraluneerluni unioq­qu­tit­si­nerusimappat, akiliisitsissut amerlanertigut angissusilerneqarsinnaassaaq aningaasat akilin­ngit­soor­niarneqartut 2-3-riaataattut annertutigisumik. Unioqqutitsineq mianersuaalliorujussuarluni pisimappat, akiliisitsissut amerlanertigut aningaasat akilinngitsoorniarneqartut affaattut anner­tutigisumik pissaaq. Aalajangersaaneq pissaaq pineqartup aningaasarsiaanut pigisaanullu tun­nga­sut aammalu pisut nalinginnaasut qissimigaareerlugit.




§ 21-mut.



Inatsisip ulloq 1. januar 2004-miit atortuulernissaa siunnersuutigineqarpoq.